Enjoy life as a loner

Heia! Teie sõbralik naabruskonna introvert on tagasi ja täiesti uue suunaga. Uskumatu, viimasest postitusest on möödas umbes-täpselt pool aastat.  Pool aastat, 6 kuus, 182 päeva, 4382 tundi, 15 778 463 sekundit. Mul pole õrna aimugi, kas need numbrid on tõesed. Muidugi kasutasin ma google kalkulaatorit, ega ma mingi matemaatika huviline ei ole. Jah, sellest on palju aega möödas kui ma siia viimati kirjutasin. Mis on selle ajaga muutunud? KÕIK, absoluutselt kõik Samas ka... mitte midagi Raske mõista? Sama lugu siinpool. Mõeldes sellele kõigele, mis on viimase aastaga juhtunud, ei suuda väga isegi uskuda. Kurb on aga see, et sellest teekonnast jäi peaaegu kõik jäädvustamata. Mis tegelikult oligi selle blogi point. Jäädvustada enda elu ja kõiki muutusi. Olla inspiratsioon kõigile teistele endasugustele. Näidata et kui mina suudan suudavad seda kõik. Nüüd aga istun ma siin üksi, reede öösel kell 3 ja mõtlen, kuidas olen jälle sattunud siia samasse auku tagasi. Ma pigem alust

Oeh... ma.... jah (ma reaalselt ohkasin praegu kolm korda) Inimesed, keda KÕIK armastavad. Ei, mina nende hulka ei kuulu. Samuti ei kuulu ma ka selle KÕIK  inimesed juurde. Mina olen hoopis see kade inimene, kes nina krimpsutades pealt vaatab, selle asemel et enda eluga midagi ette võtta. ...jah... vähemalt olen ma aus. Igatahes, alustame algusest. Ma saan täiesti aru sellest, et igal inimesel on elus need, keda ta armastab ja kes talle meeldivad ning need, kes talle ei meeldi. Mõni inimene meeldib sulle ta isiksuse, hobide, maailmavaadete või hoopis välimuse pärast. Inimesed on aga erinevad, keegi kes kellelegi väga meeldib ei pruugi teisele üldse meeldida. See on paratamatus. Sulle ei saa kõik meeldida ja sina ei saa samuti kõigile meeldida. Küll on aga olemas inimesed, kes siiski KÕIGILE meeldivad. Meist igaüks tunneb või teab inimest, kes nö KÕIGILE meeldib. Mis aga selle juures kõige imelikum on, nendes ei pruugi olla midagi erilist. Nendel pole super iseloom, nad pole ime

Hei! Tahaks ikka oma igat postitust alustada rõõmsal toonil, aga see pole vist väga võimalik, eriti hetkel kui oled tund aega voodis lamanud ja üritanud kõigest väest mitte nutma hakata. Oeh. Olen ikka üritanud siin blogis välja tuua häid külgi üksiku inimese elust. Siiski ei saa üle ega ümber sellest negatiivsest poolest. Üksik inimene=üksindus, hea või halb? Ei tule vist väga suure üllatusena, et ma olen üsna üksik inimene. Isegi mu blogi nimes on loner sees. Ma pole selles tegelikult varem midagi halba näinud. Olen harjunud olema üksi ja see ei sega mind. Mul on küll tegelikult sõpru, kuid enamus ajast veedan ma siiski omaette. Mulle meeldib nii, vähemalt siiani on meeldinud...aga Viimasel ajal on hakanud mind miski painama, kuid ma ei saa aru mis. Ma tunnen end ilma põhjuseta üksikuna? Seda nimetatakse vist siiski rohkem üksilduseks. Oeh ma ei tea. Olen palju aega viitnud koos oa sõprade ja perega. Olen netis palju inimestega suhelnud( isegi rohkem kui kunagi varem) Olen ni

Heloo! Mõtlesin, et see blogi on pühendatud just eriti introvertidele ja see on mu üks kõige kasutatum sõna siis blogis, aga ma pole otseselt lahtigi seda seletanud. Kes siis on see müsteeriline introvert?   Ekstravertse inimese iseloomujooned on jutukus ja energiline käitumine, introvertne inimene on pigem reserveeritud ja eelistab üksindaolekut . Haha see oli copy paste vikipeediast, sest ma isegi ei osanud kusagilt alustada. Jap, introvert on inimene, kes ei ole eriline suhtleja. Inroverdid on tihti häbelikud ja tagasihoidlikud, nad eelistavad üksinda kodus olemist inimestega suhtlemise asemel. Muidugi on väga mitmeid eri sorte introverte. Ma tahaksin nüüd tuua välja nelja eri tüüpi, keda mina oma elujooksul olen kohanud. Ma tean et tegelikult on olemas erinevaid nimetusi ja kindlad reeglid kes milline on, aga seda saab igaüks netist otsida. Tahan rääkida enda vaatenurgast ning üritan kõik väga täpselt ja arusaadavalt selgeks teha. Let's goo... 1. "Ma tahan

Hei! Mina siin, sõbralik naabruskonna introvert. Rääkimas oma igavast elust. Tere. Okei seda kirjutamis asja pean ma veel kõvasti õppima. Igatahes, oleks vist aeg alustada sellega milleks ma selle blogi üldse lõin. Okei ma ei oska seda seletada, aga ma üritan oma elu muuta põnevamaks. Võtan osa igast võimalusest, mis mulle pakutakse, ükskõik kui väga ma ka ei tahaks seda teha. Ja ma jäädvustan selle kõik siia blogisse. Ma tahaks loota, et saan olla innustuseks kõigile teistele minusugustele, aga ilmselt seda blogi ei näe keegi. Vähemalt saan tulevikus siis tagasi vaadata, mida ma teismelisena mõtlesin ning loodetavasti naeran kui kurb mu elu SIIS oli. Mmm jamh Tegelikult alustasin ma oma teekonda juba varem. Kevadel. Nimelt kevadball. Jap te kuulsite õigesti, mina käisin kooli kevadballil. See tegelikult oli küll mõeldud gümnasistidele, aga lõpuks said siiski ka nooremad minna ja seega ma läksingi. Oma teise parima sõbrannaga. Shook, i know, minul? Kaks parimat sõpra?Nagu ma rääki

Hei! Olen otsustanud luua selle blogi, kuna olen alati tahtnud seda proovida. Varem polnud mul ideid, millest küll võiks kirjutada, aga nüüd peale mitut tundi kestnud binge watchingut youtuberist nimega Jaiden Animations, olen otsustanud ette võtta selle uue teekonna nimega blogimine. Ma ei hakka üldse valetama, ma olen kurb ja üksik. Ma armastan emaga toidupoes käia ning instagramis inimesi stalkida. Ma arvan et see põhjendab piisavalt miks mu elu on kurb ja üksik... Olen introvert, olen seda terve elu olnud. Minus tekitab tõelist hirmu inimestega rääkimine. Mis saab siis kui ma midagi valesti ütlen? Äkki ma ütlen midagi väga kohatut? Äkki tekib meie vahel piinlik vaikus? Äkki ta ei taha üldse minuga suhelda? Arusaadavalt on mul suhtlemisega probleeme. Mul on liiga madal enesehinnang ja mingis mõttes olen ma perfectionist. Teate mitu korda olen ma seda teksti juba uuesti kirjutanud. Ma isegi ei suuda kokku lugeda. Lühikeste kirjade kirjutamine võib mul võtta tunde. Mulle ei meeldi k